Hammaste väljatõmbamine

Hambumusprobleemid võivad olla kaasasündinud või omandatud (vigastustest või ebaõigest hammaste hooldamisest tingitud). Ortodontiline ravi on efektiivsem nooremas vanuses kuni umbes 25 eluaastani, nii kaua on luukude elastsem ja luustumine ei ole veel lõppenud. Isegi, kui hambumusega ei olnud lapsepõlves ega nooruspõlves probleeme, siis võivad need tekkida hiljem seoses ühe või mitme hamba kaotamisega ning "õnnelikud" naabrid trügivad vaba kohta täitma. Hambumusega võivad probleemid tekkida ka tarkusehammaste tulekul. Teisisõnu, väärhambumus võib tekkida igas vanuses ja oma hambumust tuleb jälgida, teisisõnu tasub regulaarselt külastada oma hambaarsti. Probleemide korral on mitmeid lahendusi.

Breketid

Esimene lahendus, mis hambumuse korrigeerimisega seostub on kindlasti hammastele paigaldatud metallplaat, mis on ühendatud traadiga. Tegemist on ehk tõesti kõige levinuma meetodiga hambumuse korrigeerimiseks. Selle ravimeetodi eeliseks on selle paindlikkus, võimalik on korrigeerida ka tõsiseid hambumusega seotud probleeme, mida teiste meetoditega ei ole võimalik korrigeerida. Tihti (kuid kaugelt mitte alati) on tegemist ka meetodiga, mis on alternatiividest odavam. Breketide kasutamisega kaasneb aga ka mitmeid miinuseid.

Esimene probleem on seotud sellega, et breketide kandmisega kaasneb valu ja suu limaskesta kahjustamine. Patsient võib kogeda valu nii varakult kui juba esimesel nädalal pärast breketite panekut (ja kaare ümberseadmist kord iga kolme kuu jooksul) ja terve ravi vältel, lisaks sellele hõõruvad hambakaared ja breketid hammaste liikumise ajal kudesid, vigastades ka suu limaskesta.

Teine puudus on see, et breketite kandmisel tekivad raskused söömise ja suuhügieeniga. Näiteks on võimalik, et breketikandja ei saa hammustada õuna ja peab toitu jahvatama väikesemateks tükkideks, et saaks seda mõistlikult süüa. Samuti on tarvilik pärast iga tahket toidukorda oma hambaid pesta või vähemasti põhjalikult oma suud loputada, et breketite külge kinni jäänud toidutükid ei paistaks teistele välja. Samuti ei ole breketeid kandes alati võimalik kõiki kohti hammastel harjata ja vahel tekib nii ka hambakatt ja tihti halveneb hammaste seisund, mis annab omakorda märku vajadusest arsti tihemini külastada.

Kolmas ja kõige olulisem probleem kandja jaoks on breketite välimus. Teistega suheldes on breketid kohe nähtavad, mis võib olla vastuvõetamatu avalikkuse luubi all olevate persoonide jaoks ja inimeste jaoks, kes teatud ametites töötavad. Lisaks on hammastele kinnitatud plaadid midagi, mis on inimeste peades seotud lapsepõlve või teismeaga ja tavalist inimest, kes breketeid kannab võidakse seetõttu sarnases valguses näha. Jah, hiljuti on hakatud kasutama paljusid materjale (polümeerid, keraamika, safiir), mis võimaldavad breketeid hammastel osaliselt "maskeerida", kuid breketeid ühendav traat on sellest hoolimata metallist ja nähtav. Lahenduseks võib olla suulaeplaadi kasutamine, kuid ka selle kasutamisega kaasnevad selged negatiivsed mõjud. Esiteks on see ravimeetod kallim (vähemalt poolteist korda kallim ka elaineritega ravimisest, millest hiljem räägime). Teiseks, on breketid sel juhul hammaste tagumisel küljel ja mõnda aega saab keel seetõttu viga ja häirub diktsioon, mis ei ole kõigi sobilik kõigi jaoks. Kolmandaks on tarvilik leida hea spetsialist, kes seda tüüpi breketid patsiendile paneks, sest selle meetodi kasutamine on keerukam ja seotud tehnoloogiliste väljakutsetega, mida traditsioonilise meetodi juures ei esine.

Elainerid

Elaineritel põhinev ravimeetod on küllaltki uus ja see tekkis 20. sajandi lõpus. Siiski on see meetod, mis on kiiresti üle võtmas hambaraviturgu. Viimaste andmete järgi raviti USAs patsientide elaineritega võrdsel hulgal võrrelduna sellega, kui paljude patsientide puhul kasutati breketeid. Elainerite puhul on tegemist läbipaistvate polümeermaterjalist kapetega, mis on valmistatud patsiendi suurusele vastavalt. Ravi põhineb kahel etapil: patsiendi hammastest vormi valmistamine, iga hamba raja arvutamine arvuti abil selleks, et saavutada soovitud tulemus ning vajaliku hulga langatuste tegemine. Seejärel paigaldatakse elainerid ja arst annab lühikese ülevaate sellest, kuidas ravi välja näeb. Nii nagu ka breketite kasutamisel, tuleb perioodiliselt külastada arsti, kuid seda tuleb teha palju harvem.

Võrreldes breketitega on elaineritel mitmeid eeliseid. Esiteks ei ole kappe hammastel peaaegu nähagi. Elainerid ei vigasta suu limaskesta ega keelt. Päevasel ajal on võimalik kaped eemaldada söömiseks ja suuhügieeniga seotud toimingute tegemiseks - see tähendab ühtlasi, et ei ole tarvis järgida eridieeti. Tehnika maksimaalse võimaliku tulemuse tõttu on patsiendil võimalik näha ravi alguses, kuidas tema naeratus hiljem välja nägema hakkab (erinevalt breketitest, mille puhul on tulemus palju vähem etteennustatav ja rohkem mõjutatud inimteguritest). Tänu digiteerimisega seotud arengutele on elainerite kasutamisel raviaeg tihti lühem kui breketite kasutamisel ning nende kasutamisega on seotud ka vähem valuaistingute teket.

Loomulikult on ka elainerite kasutamisega seotud miinuseid. Mõnel juhul on elainerite kasutamise hind kõrgem (tihti võrreldavas suurusjärgus, vahel ka madalam) kui klassikalistel breketitel (kus breketid kinnitatakse hammaste nähtavale osale). Elainereid on samuti võimalik kasutada vähematel juhtudel ning mõnel juhul tuleb neid kasutada koos breketitega, kui hambumuse korrigeerimiseks ei ole muud võimalust. Lisaks sellele ei ole võimalik elainereid kasutada enne seda, kui hammaste ja näo moodustumine ei ole lõppenud (kuni umbes 16 eluaastani).

Laminaadid, kroonid

Kindlatel puhkudel on "viltuste hammastega" seotud probleem võimalik korrigeerida "traditsiooniliste" proteesidega, mida kasutada koos kroonide ja laminaatidega (selle ravimeetodi kohta on võimalik rohkem teavet leida siin: https://www.gloss.ee/2018/12/04/stomatolog-dmitriy-filippenko-chto-takoe-dizayn-ulybki-ili-kak-perestaty-stesnyatysya-svoih-zubov/ ja siin: https://www.gloss.ee/2019/04/21/esli-otkololsya-kusok-zuba-6-variantov-reshenia-problemy/).

Tihti lahendatakse neid meetodeid kasutades rohkem kui ainult see probleem, mida lahendama tuldi (viltuste hammaste korrigeerimine). See on nii eriti puhkudel, kus kroonid pannakse hammastele, mis on osa nähtavast naeratusest (10-12 üla- ja alumist hammast, mis on nähtavad teiste inimestega suheldes). Tihti kaetakse murdunud hambaotsad kroonidega või hambumusest puuduvad hambad täitesillaga. Muidugi on raske võtta vastu otsus lihvida ära 10-20 omaenda hammast ja nende asemele panna täitematerjal, kuid see meetod on kasutusel selleks, et korrigeerida kõige äärmuslikumaid hambumusega seotud defekte. Need on siis olukorrad, kus breketeid ja elainereid koos kasutades ei ole samuti võimalik tulemust saavutada.

Lisaks kroonidele mainisime juba ära ka laminaadid ehk erinevaist materjalidest (keraamika, komposiitmaterjal, tsirkoon) valmistatud õhukesed plaadid, mis pannakse hammaste esiosale paika. See lähenemine on kroonide panekuga võrreldes leebem variant ja sellisel juhul ei ole tarvis oma hammast täielikult ära lihvida - lihvida on siis tarvis ainult hamba esikülge. Laminaate kasutatakse seega lihtsamatel juhtudel, kus defektid on väikesed või tarvis on muuta hamba loomulikku värvi või kõrvaldada enda tegelike hammaste tumenemine.

Laminaatide ja kroonide kasutamisega kaasnevad probleemid on ilmselged - need on seotud omaenda hammaste muutmisega. Kuid esineb ka plusse, väikese töömahu (tarvis on asendada üks hammas või sulgeda väike hambavahe) juures on see meetod teistest alternatiividest odavam. Samuti on tõsi see, et kahe "valurohke" päeva järel (väidetavasti kaasneb proteeside kandmisega vähem valu, kuid see ei ole meie hinnata) saate tulemuse, mille saamiseks oleks muidu kulunud kuus kuud, aasta või isegi kolm aastat, mille jooksul peate end iga päev oma tegemistes piirama.

Soovin selle lühikese kõrvalepõike ortodontiasse lõpetada oma tavapärase soovitusega külastada hambaravikliinikut (olgu selleks meie kliinik või meie konkurentide kliinik), et saada täpne kliiniline ülevaade olukorrast ja arsti soovitused selleks, kuidas olukord kõige paremini lahendada.