Suuhügieen - pealtnäha on kõik öeldud?

Selleks, et tagada hammaste pikaajaline säilimine kaarieseta, hambaaukude puudumine, terved igemed ja ilus naeratus, on tarvilik pidevalt ja nutikalt hoolitseda oma hammaste ja suuõõne eest.

Iga inimene on isemoodi ja ka tema keha on unikaalne, seetõttu tuleb oma suuhügieeni eest hoolitsemisel usaldada oma hambaarsti (me ei ole niisama oma alma materis neli aastat teadmisi omandanud ja seejärel era- või riiklikus kliinikus praktiseerinud). Arst aitab igal inimesel panna paika omaenda individuaalsete vajadustele vastava hügieenirežiimi, mis võtab arvesse ka tema suuõõne iseärasusi, tema hammaste ja igemete seisundit, keha üldseisundit. Arst koostab üldise kava, milliseid hügieenimeetmeid kasutada ja jälgib (eeldusel, et ka patsient seda teeb) kava järgimist.

Suuhügieeni meetodid on võimalik jaotada kahte gruppi:

1. professionaalsed;

2. isiklikud.

Professionaalne hambapuhastus

Hammaste mehaanilise puhastamisega kaasneb hammastele tekkinud katu eemaldamine hambaarsti poolt. Arst viib professionaalse puhastuse läbi instrumentide ja spetsiaalsete ultraheli- ning õhuvooseadmetega (oleme sel teemal mitu korda kirjutanud, näiteks siin: https://www.gloss.ee/2019/02/25/do-i-posle-novaya-zhizny-smotrite-kak-izmenilasy-olyga/). See võimaldab hoolikamalt eemaldada hammastele tekkinud katu ja poleerida emaili pinna.

Samal ajal teostab arst ka periodontaalsete taskute antiseptilise töötlemise, mis aitab hambaid säilitada. Selline protseduur tuleks läbi viia vähemalt kord või kaks aastas, mõnel juhul ka tihemini. Siiski ei piisa ainult arsti tööst, et tagada suuõõne hea seisund, väga oluline on ka ise hambaid harjata, mida õigesti tehes, tagate ka selle, et väldite hambahaiguste teket.

Isiklik hügieen

Selles artiklis sooviksin keskenduda just isiklikule hügieenile. Selleks, et hakata oma hambaid "õigesti harjama", peate konsulteerima hambaarstiga. Sõltuvalt hammaste kõvade kudede, igemete seisundist, proteeside kasutamisest, võib olla tarvilik valida üks või teine meetod hammaste puhastamiseks. Hambaarstiga koostöös tuleb paika panna ka hambaharja harjaste vajalik jäikus ja täiendavad meetmed, mille abil oma hambaid puhastada.

Siinkohal toon kaks näidet (need on küllalt igavad, kuid näitavad hästi erinevust vajalikes hügieenitoimingutes).

Sellises olukorras soovime kasutada tugevamat harja. Hari tuleb asetada 45-kraadise nurga alla igeme suhtes. Ülahammaste juures tuleb teha pühkivaid (just nii seda nimetatakse) liigutusi ülevalt alla ja alumiste hammaste juures alt üles. Selliseid liigutusi tuleb korrata nii hammaste "eesmisel" pinnal kui ka hammaste taga. Esihammaste puhastamiseks on parem hoida hambaharja horisontaalses asendis, mitte vertikaalselt.

Sel juhul soovitame kasutada keskmiselt kõva hambaharja. Hambahari tuleb asetada 45-kraadise nurga alla, kuid mitte igemele vaid igeme ja hamba piirile. Eelmisel juhul soovitasime harjata ülevalt alla (hambalt igemele), nüüd tuleks liigutada hari igemelt hambale. Hambaharjale kergelt vajutades suunatakse harjad hambavahedesse, seejärel tuleb teha mitu pöördeliigutust horisontaalsel tasandil purihammastest esihammasteni. Puhastage järjest ära kõik hambavahed purihammastest esihammasteni, alternatiivselt võib liikuda mööda ülahambaid ja alumisi hambaid väljast ja siis seest. Esihambaid harjatakse hambaharja vertikaalsete liigutustega ülahammaste puhul ülevalt alla ja alumiste hammaste puhul alt üles. Sarnane meetod võimaldab teil hästi puhastada ka hambavahesid, kahjustamata seejuures igemekude ja eemaldamata hambakaelalt emaili.

Nii nagu on võimalik täheldada hambaharjamise tehnikaid võrreldes, siis tuleb hammaste parimaks säilitamiseks muuta oma harjamistehnikat vastavalt hammaste seisundile, näiteks periodontaalse haiguse korral toob hammaste harjamine nii kui need oleksid täiesti terved, kaasa haiguse varase arengu.

Aja jooksul on võimalik muuta tekkinud hambapesu harjumust (seda tulekski teha) vastavalt hammaste kliinilisele seisundile.

Loomulikult ei ole hammaste eest hoolitsemine piiratud ainult hambaharja kasutamisega. Hambaharja kasutamise kõrval on hea kasutada hambaniiti, suuvett ja suupesurit.

Pealtnäha on kõik selge selles osas, kuidas kasutada suuloputusvett pärast hambapesu, suus loputada ja välja sülitada, kuid samamoodi võite kasutada ka hambaniiti õigesti ja valesti. Siinkohal ei süüvi ma neisse detailidesse, sest seda on palju parem näha oma silmadega (näiteks YouTube'is), sest üks pilt ütleb ju rohkem kui tuhat sõna.

Hammaste hooldamisel on väga kasulik seade suupesur. Hoolimata sellest, et esimene selline seade arendati välja juba 60ndatel, ei kasutata seda kaugeltki nii palju kui võiks. Suupesur on seade, millega saate surve all suunata veejuha soovitud kohta, see aitab seega oluliselt lihtsamini eemaldada hambakattu ja toidujääke, seda ka raskesti ligipääsetavates kohtades, kuhu hambaharjaga ligi ei saa - seda eriti, kui kasutate breketeid. Lisaks hammaste puhastamisele pakub suupesur igememassaaži, mis on efektiivne teraapia veritsevate igemete ja gingiviidi puhul. Lisaks sellele soovitan ma, praktiseeriva proteesija ja implantoloogina, kasutada suupesurit igaühel, kellel on suus ortopeedilised lisandid. See on vajalik selleks, et muuhulgas ei oleks võimalik bakteritel koguneda hamba ja krooni vahele jäävatesse igemetaskutesse, mis võib omakorda negatiivselt mõjutada teie hammaste tervist ja tuua isegi kaasa hammaste kaotamise. Statistika näitab, et enamik implantatsiooniga seotud probleeme on seotud kehva suuhügieeniga - suupesur aitab hästi just seda probleemi lahendada.

Muidugi olete enamikke neist soovitustest juba kuulnud "noortelt nagadelt", kuid stomatoloogia nii nagu mitte miski muu, ei seisa paigal ja oma järgmisel visiidil hambaarsti juurde, küsige temalt, mida uut on stomatoloogias tehtud, ehk oskab ta teile kasulikku nõu anda.